Mustjala, Saaremaa

 

Saarlasest kirjanik Jüri Tuulik on öelnud: “Saaremaa ei ole vaid geograafiline punkt Läänemeres – Saaremaa on ka hingeline seisund, mis ei jäta neid, kes seda tundnud, kunagi.”

 

Mustjala vald paikneb Saaremaa looderannikul. Pindalalt (23 596 ha) on ta Saare maakonna üks suuremaid, kuid elanikke on siin vaid 900 – kolm elanikku ruutkilomeetril. Esmakordselt on Mustjala nime mainitud 1645. aastal. Siinsed talupojad teenisid põllutöö kõrval elatist kalapüügiga.

Mustjala on kuulus oma kauni ja puutumatu looduse poolest, olles ühtlasi metsarikkaim piirkond Saaremaal.

Populaarseteks vaatamisväärsusteks on Saaremaa kõrgeim pankrannik – Panga pank, Tagaranna hästisäilinud kaluriküla ja Tuiu külast idas paiknev iidne rauasulatuskoht. 2005. aastal valmis Ninase poolsaarel Saaremaa süvasadam, mis kogub iga aastaga rohkem tähelepanu ja külastajaid ning võtab vastu kruiisilaevu.

Paikkond on tuntud oma kultuuri- ja spordilembuse poolest. Tähtsündmuseks on 1995. aastast toimuv Mustjala muusikafestival, kus esinevad rahvusvahelise mainega artistid.

 

 

 

Mustjala on Saaremaad külastavate turistide üks lemmikpaiku. Imeilus loodus, mererannad, iidsed rookatusega elamud ja muidugi kadestamisväärse naljasoonega saarlased ise meelitavad siia üha rohkem huvilisi. Mustjala on suurepärane koht puhkamiseks ja kunsti nautimiseks.

Mustjala valla kohta saab enam infot Mustjala koduleheküljelt  – http://www.mustjala.ee/

 

 

 

 Mustjala Anna kirik

Mustjala kirik kannab Anna nime, mis tuleneb Taani asekuberneri abikaasa Anna Schestädti nimest, kes lasi 1605. aastal ehitada praeguse kiriku kohale kabeli. Kabel sai esialgu Kihelkonna koguduse abikirikuks, sest Mustjalas polnud siis veel iseseisvat kogudust. 1640. aastal eraldati Mustjala iseseisva kogudusena Kihelkonnast ja varsti jäi kabelihoone kirikuna väikeseks. 1794. aastal õnnestus senist kabelit ehitada suuremaks. Kui ka uuendatud kabel osutus liiga väikseks ja hakkas lagunema, hakati mõtlema uue kiriku ehitamisele.

Esimese tõuke andis selleks Hamburgi pastor Sengelmann, kes külaskäigul Mustjala pastoraati nägi kirikuhoone armetust ja seda, et kogudus ise ei ole suuteline uut kirikut ehitama. Ta andis kohalikule õpetajale ühe taalri sooviga, et sellele lisanduksid teised annid. Kohalik pastor Carl Johannes Masing (Mustjala koguduse õpetaja 1835 -1860) hakkas tõsiselt uue kiriku ehitamisega tegelema.

Kindralkuberner vürst Suvorovi kaudu saadi keiser Aleksander II toetus ja kokku laekus kiriku ehitamiseks 6217 rubla. Uue kiriku projekti (arvatavasti kingitusena) valmistas vene ülemöödunud sajandi arhitektuuriajaloo tuntumaid esindajaid David Ivanovish Grimm (elas aastatel 1823-1898). D. I. Grimm sündis Peterburis, õppis ja Imperaatorlikus Kunstide Akadeemias, mille lõpetas aastal 1845.

Kümme aastat hiljem nimetati D.I.Grimm akadeemikuks ja määrati keisrikoja peaarhitektiks ning akadeemia õppejõuks. Oma aja parimaks bütsantsi arhitektuuripärandi tundjaks peetuna valmisid tema projektide järgi mitmed kirikud mitte ainult Venemaal vaid ka Genfis, Nizzas, Kopenhaagenis ja Londonis. Tema loodud 3 ainsat mitte bütsantsipärast kirikut on Mustjala kirik Saaremaal, Nissi kirik Harjumaal ning Saksa Reformeeritud kirikuhoone Peterburis, kusjuures Mustjala ja Nissi kirik on ehitatud sama projekti järgi.

Kahjuks ei õnnestunud kogudusel koguda piisavalt raha kiriku täielikult projektijärgseks ehitamiseks. 1860. aastal siirdus senine õpetaja Carl Johannes Masing Saaremaalt Peterburi Mihkli koguduse õpetajaks. Kiriku ehitamine jätkus uue õpetaja Vihelm Conrad Heinrich Bergvizi ajal aastatel 1860 – 1863.

Ehitamata jäid võlvid (tehti puitlagi) ning torn on ettenähtust lühem. Väljast torkab silma romaanipärase kaarestiku puudumine. Nissi kirik vastab selles osas projektile, kuid seal on loobutud põhja-poolsest eeskojast, mis Mustjalas on olemas. Kiriku ehitust juhtis ehitusmeister Jakobson, kes sai tööde teostamiseks 5000 rubla. Talumehed tõid kohale materjalid, mõisad andsid palgid ja kivid. Vajaliku raua,klaasi, katusekivid, värvid, lukud, naelad ja Kaarma dolomiidist tahutud kivid pidi ehitusmeister ise muretsema. Uue kiriku sissepühitsemine toimus 27. oktoobril 1863 ja selle toimetas superintendent A.v.Schmidt. Mõned aastad hiljem, 1899 ehitati kirikusse koorirõdud, et paremini kirikulisi mahutada.

Gustav Terkmanni poolt on kirikusse 1903. aastal ehitatud mehaaniline orel.Orelimeister Hardo Kriisa teostas orelile 1997. aastal korraliku remondi ja nii on Mustjala kiriku orel heas seisukorras.

Tänapäeval kuulub Mustjala Anna kogudusse sadakond liiget. Piirkonna lapsed osalevad aktiivselt koguduse pühapäevakoolitöös. Suvel toimuvad kirikus kaunid ja huvitavad kontserdid. Jumalateenistused toimuvad Mustjala kirikus tavaliselt pühapäeviti kell 11. Talvel peetakse jumalateenistusi pastoraadi saalis.

Mustjala Prohvet Eeliase kirik

Mustjala kirik kannab prohvet Eeliase nime ja see on ainus sellenimeline kirik Eestis. Arvatavasti tahtsid kohalikud inimesed saada osa prohvet Eeliase eestpalvetest ning tervendavast annist, kui otsustasid pühakoja talle pühendada.

Koguduse tekkimine sai alguse sellest, et osa siitkandi talupoegi soovisid 1846. aasta suvel Kuressaares end õigeusku võidmiseks üles kirjutada. Juba paari aasta pärast, 24. oktoobril 1848. aastal, asutati kohalikele õigeusklikele eestlastele, kes enne olid käinud Lümandas teenistustel, Mustjalas kogudus. Esimene jumalateenistus toimetati talupoeg Irodion Lõugase poolt ehitatud ajutises väikeses kivikirikus Merise külas. Aastast 1851 toimetati teenistusi Paatsa mõisa kivihoones.

1865. aaastal õnnestus kogudusel saada Mustjala riigimõisast maavaldus ja puithoone jumalateenistuste pidamiseks. Kuid kogudus aina kasvas ja varsti jäi ka see hoone liiga väikeseks ja siis hakati mõtlema oma kiriku ehitamisele. Sellel ajal oli koguduse preestriks Jakob Verhoustinski, kes igati aktiivselt toetas uue kiriku ehitamise ideed.

Praegune ristikujuline kirik on ehitatud paekivist, seest ja väljast krohvitud toetub põllukivist alusmüürile. Neljale kaarvõlvile toetuva neljatahulise kumerkiivrilise kuppeltorniga ja samatüübiliste nelja vähema, nurkadel asetsevate tornidega kirikuhoone valmis 1873. aastal tollase Siseministeeriumi kulul.

Kirikul on 10 akent, kivipõrand, paekivist trepp, puidust altaripõrand, mis hiljem on asendatud valatude põrandaga ja peasissepääsu kohal on kooripealne lauljatele. Katus ja kuplite kiivrid on kaetud plekiga, puust kujusein värvitud õlivärviga ja kaunistatud kullaga.

Kirik on pühitsetud Prohvet Eeliase auks, 17. novembril 1873 aastal ja tähistab oma nimepäeva 20. juulil, prohvet Eeliase päeval.

Suure panuse on kohalik kogudus ja siin teeninud preestrid andnud kohalikku haridus-ellu. Koos koguduse järkjärgulise kasvamisega avati ümbruskonnas mitmeid koole. 1917. aastani tegutsesid siin kihelkonnakool (1873) ning Kugalepa (1849) Küdema-Paatsa (1850) Panga (1851) ja Abula algkoolid. Läbi aastate on kiriku remonti toetanud aastakümnete eest Läände elama asunud endised koguduseliikmed.

Jumalateenistused toimuvad Mustjala kirikus kord kuus tavaliselt kuu viimasel pühapäeval kell 10.

Loe lähemalt: http://www.mustjala.ee/index.php?sisu=kultuur&teema=kirikud2