Mustjala / Saaremaa

mf_665

Mustjala ja Saaremaa tutvustus

 

 

 

  

 

Saarlasest kirjanik Jüri Tuulik on öelnud: “Saaremaa ei ole vaid geograafiline punkt Läänemeres – Saaremaa on ka hingeline seisund, mis ei jäta neid, kes seda tundnud, kunagi.”

 

Mustjala vald paikneb Saaremaa looderannikul. Pindalalt (23 596 ha) on ta Saare maakonna üks suuremaid, kuid elanikke on siin vaid 900 – kolm elanikku ruutkilomeetril. Esmakordselt on Mustjala nime mainitud 1645. aastal. Siinsed talupojad teenisid põllutöö kõrval elatist kalapüügiga.

Mustjala on kuulus oma kauni ja puutumatu looduse poolest, olles ühtlasi metsarikkaim piirkond Saaremaal.

Populaarseteks vaatamisväärsusteks on Saaremaa kõrgeim pankrannik – Panga pank, Tagaranna

hästisäilinud kaluriküla ja Tuiu külast idas paiknev iidne rauasulatuskoht. 2005. aastal valmis Ninase poolsaarel Saaremaa süvasadam, mis kogub iga aastaga rohkem tähelepanu ja külastajaid ning võtab vastu kruiisilaevu.

Paikkond on tuntud oma kultuuri- ja spordilembuse poolest. Tähtsündmuseks on 1995. aastast toimuv Mustjala muusikafestival, kus esinevad rahvusvahelise mainega artistid.


Mustjala on Saaremaad külastavate turistide üks lemmikpaiku. Imeilus loodus, mererannad, iidsed rookatusega elamud ja muidugi kadestamisväärse naljasoonega saarlased ise meelitavad siia üha rohkem huvilisi. Mustjala on suurepärane koht puhkamiseks ja kunsti nautimiseks.

Mustjala valla kohta saab enam infot Mustjala koduleheküljelt  -

http://www.mustjala.ee/

 

 

 

 

Mustjala Prohvet Eeliase kirik

Mustjala kirik kannab prohvet Eeliase nime ja see on ainus sellenimeline kirik Eestis. Arvatavasti tahtsid kohalikud inimesed saada osa prohvet Eeliase eestpalvetest ning tervendavast annist, kui otsustasid pühakoja talle pühendada.

Koguduse tekkimine sai alguse sellest, et osa siitkandi talupoegi soovisid 1846. aasta suvel Kuressaares end õigeusku võidmiseks üles kirjutada. Juba paari aasta pärast, 24. oktoobril 1848. aastal, asutati kohalikele õigeusklikele eestlastele, kes enne olid käinud Lümandas teenistustel, Mustjalas kogudus. Esimene jumalateenistus toimetati talupoeg Irodion Lõugase poolt ehitatud ajutises väikeses kivikirikus Merise külas. Aastast 1851 toimetati teenistusi Paatsa mõisa kivihoones.

1865. aaastal õnnestus kogudusel saada Mustjala riigimõisast maavaldus ja puithoone jumalateenistuste pidamiseks. Kuid kogudus aina kasvas ja varsti jäi ka see hoone liiga väikeseks ja siis hakati mõtlema oma kiriku ehitamisele. Sellel ajal oli koguduse preestriks Jakob Verhoustinski, kes igati aktiivselt toetas uue kiriku ehitamise ideed.

Praegune ristikujuline kirik on ehitatud paekivist, seest ja väljast krohvitud toetub põllukivist alusmüürile. Neljale kaarvõlvile toetuva neljatahulise kumerkiivrilise kuppeltorniga ja samatüübiliste nelja vähema, nurkadel asetsevate tornidega kirikuhoone valmis 1873. aastal tollase Siseministeeriumi kulul.

Kirikul on 10 akent, kivipõrand, paekivist trepp, puidust altaripõrand, mis hiljem on asendatud valatude põrandaga ja peasissepääsu kohal on kooripealne lauljatele. Katus ja kuplite kiivrid on kaetud plekiga, puust kujusein värvitud õlivärviga ja kaunistatud kullaga.

Kirik on pühitsetud Prohvet Eeliase auks, 17. novembril 1873 aastal ja tähistab oma nimepäeva 20. juulil, prohvet Eeliase päeval.

Suure panuse on kohalik kogudus ja siin teeninud preestrid andnud kohalikku haridus-ellu. Koos koguduse järkjärgulise kasvamisega avati ümbruskonnas mitmeid koole. 1917. aastani tegutsesid siin kihelkonnakool (1873) ning Kugalepa (1849) Küdema-Paatsa (1850) Panga (1851) ja Abula algkoolid. Läbi aastate on kiriku remonti toetanud aastakümnete eest Läände elama asunud endised koguduseliikmed.

Jumalateenistused toimuvad Mustjala kirikus kord kuus tavaliselt kuu viimasel pühapäeval kell 10.

Loe lähemalt: http://www.mustjala.ee/index.php?sisu=kultuur&teema=kirikud2